Come undone

"Words, playing me deja vu, Like a radio tune I swear I've heard before,
chill, is it something real, or the magic I'm feeding off your fingers?"

Ee. Mõmm mõmm. Ma tegin omale Twitteri ja ma ei saa seal mitte millestki aru. 

Aga nüüd mõistliku jutu juurde. Sattusin vana ja geniaalse Duran Durani peale, god how I love it. Mu tujule on praegu täpselt paras nende lugu "Come undone". See on lihtsalt.. Meenutab A-had. Krdi mõnus ja siuke.. Ah jätan selle kirjelduse mõneks teiseks korraks. Tuju on pisut kehv, puberteet? Eh. Vaatasin filmi "On the edge". See film oli nagu osa minust, nii palju tuttavaid asju, kujutan ette et päris suur osa inimkonnast peab seda filmi väga igavaks. Ja miks? Sest nad ei saa sellest maailmast aru. Kõik ei saagi. Kõik, kellel kupli all kõik ok ja kelle katus nii tihti ära ei sõida. Ja rääkides katuse ära sõitmisest, mul on tulnud üks vana vaenlane tagasi, ütleme nii et midagi mis peaks olema unustatud ja lõplikult. Mina olen üks nendest nõrkadest, kes täiel rinnal elamise asemel viskab end pikali maha, trambib jalgu, jonnib ja ei lähe eluga edasi. Okei aitab lobast. Nüüd üks pilt ja päeva lugu.