Üks naine

Ükskord üpriski ammu me rääkisime natukene, läbi salajaste vihaste ja kadedate pilkude, kahemõtteliste sõnadega, suure ebakindluse ja kõhklustega. Teinekord rääkisime juba usalduslikumalt. Ja mida rohkem me rääkisime, seda rohkem me kokku "kasvasime". Ta on huvitav inimene. Kui lepime kokku mingi kellaaja ja koha, siis jään mina alati natukene hiljaks. Asja teeb veel hullemaks see, et tema jääb ka ja palju rohkem! Seega saan ma alati oodata teda 15+ minutit. Talle meeldib viriseda tühiste asjade üle ja mind patsist tõmmata. Talle meeldib poole ööni koristada ja siis hommikul hädaldada, et on väsinud. Ja võibolla ongi need põhjused miks me hästi läbi saame. Koos saab käidud ka läbi kõige räigema sita. Või kaunima paiga! :) Enamus asjad/inimsed lihtsalt tulevad ja lähevad, aga vähesed jäävad elupäevade lõpuni.