Shot!

See oli minu jaoks midagi uut. Olen pildistanud koeri aastaid, kodustuudios ja välistes tingimustes. Kunagi pole pähe tulnud mõtet tabada erinevaid emotsioone. Seega alustasin oma koeraga, tegin imelike häälitsusi, vehkisin maitsvate hõrgutistega ja ajasin muud pada suust välja, et saada koeralt kätte neid vahvaid nägusid. Panen ka siia mõned paremad palad.

 Seda pilti oli kõige keerulisem saada. Mu koer ju pole eriline kuuletuja! Taks on iseateadlik, kaval ja tark. Ta ei kuuletu igale käsule kui ei näe ise sellest mingit kasu saamas. Muidugi, kõik on võimalik, aga enne sellise pildi saamist kulus 4 küpsist, millega ta siis kas ära jooksis või mille lihtsalt pudiks hammustas. Suuremat naudingut talle see magus küll ei paku, aga põnev on ikka närida ja maitsta.

 Küsimusele "Kus on Lilleke?" tehti hoopis selline nägu. Tobukese nägu. Sellist ilmet tuleb igapäevaselt ka üpriski tihti ette. Just siis kui pean talle pikemaid loenguid mida tohib ja mida mitte või et kuhu nüüd minema hakatakse, et nii hoolsalt riidesse sätitakse. Et nagu ei saa päris täpselt aru, mida räägitakse aga kuidagi tuttavalt kõlab..